Keiserlik loss on Nürnbergi sümbol. Alates keskajast on selle siluett esindanud Saksa rahva Püha Rooma keisririigi võimu ja tähtsust ning Nürnbergi keisririigi linna silmapaistvat rolli. Nürnbergi, mida esmakordselt mainitakse dokumendis kui kuninglikku vara 1050. aastal, mängis olulist rolli Salia ja Hohenstaufeni kuningate ja keisrite keisririigi ja sisepoliitikas. Tegemist on kolmest linnusehitisest koosneva kompleksiga, mille hulka kuuluvad keisrilinnus (Kaiserburg), Burgrabie linnus (Burggrafenburg) ja linnalinnus (Stadtburg). Kompleks on linna kunagi ümbritsnud kaitsemüüride pikendus.
Linnust nimetatakse "Saksa keisririigi uhkuseks". Sealt avaneb avar vaade linna panoraamile. Lossi eluruumid ja avalikud ruumid on kaunistatud 16. ja 17. sajandist pärit maalide, gobeläänide ja mööbliga. Aastatel 1050-1571 peatusid siin kõik Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keisrid. Lossi vanim osa on 11. sajandil püstitatud viiekandiline torn. Sajandite jooksul on lossi mitu korda ümber ehitatud.
Huvitav on see, et II maailmasõja aastatel hoiti lossi all Veit Stose altarit, mis oli varastatud Krakowist.
