Legendi kohaselt läks Püha Julius, 4. sajandil pKr elanud jutlustaja ja sõdalane, kes soovis iga hinna eest ehitada oma sajandat kirikut, kuni järve kaldani ja siin seisis ta kohast vaimustatuna ja vaatles saart, mida väidetavalt kummitasid tollal draakonid ja maod. Kuna pühak ei leidnud paati, laiutas ta oma mantli vette ja jõudis selle peal kõndides saarele.
Ta ajas lohed ja maod pelgalt sõnavõimuga minema ja hakkas ehitama oma sajandat kirikut, millesse ta hiljem ka maeti. Basiilika sisemuses on pühad skulptuurid, mis kujutavad draakoneid, ja sakristiidis on iidne sepistatud draakon, mille kohal ripub luustik, tohutu suur, meetri pikkune ehtne selgroog.